Ostsime oma esimese digi seebika aastal 2005. See oli Märtsi kuu viies päev. Esimese tuuri sai siis kohe tehtud Jagala joale, poest otse. Ilm oli külm ja talv oli just mitte soojemate killast aga ilm oli ilus ja minemist väärt.

See pilt siin on esimene pilt mis sai kaamerast välja imetud. Kannab maagilist faili nime IMG_0003.jpg. esimesed kaks olid ilmselt poes testimiseks tehtud.

Sellest ajast alates tänaseni on neid pilte klõpsitud nii et vähe ei ole. Digisalves on kokku hetkel 47520 foto faili ja 962 kausta – Ja ma pole siia enam midagi kaua kaua bloginud.

Sellest digireformist tekib aegajalt küllastus. Varem, kui tegid pilte filmile, siis valisid hoolega igat kaadrit, et see ikka hästi ja hea välja tuleks. Iialgi ei teadnud enne filmi ilmutamist mis sellest kaadrist sai, kas pilt õnnestus või mitte. Digikarbiga on nii lihtne, klõpsid valimatult valimatuid hetki.  Ja samas need paljud valimatud hetked on ilusaks mälestuseks.

Tuhande aasta pärast nimetatakse meie aega ilmselt pimedaks digiajastuks, kui sellest ajastu mälestustest on saanud hävinud gigabaidid kõvaketastelt.

Sobib hästi ühe mõnusa tööpäeva sissejuhatuseks või muidu peapõrutuse raviks.

Hei, lihtsalt pull lugu… Hakkasin praami piletit ostma ja avastasin et Saarema praamil on ilmselt võetud kasutusele ajamasina tehnoloogia. Praam, mis väljub sadamast 7:40 jõuab kohale sihtsadamasse 7:10. Kui nüüd enne praamile minemist Virtus lehvitada teisele poole merd, siis peaks ennast pärast binokliga näha olema, kui Kuivastu poolel veel aega parajaks teha ja oodata mil kell uuesti 7:40 saab.

Samas see annaks mulle 30 minutit puhast ajavõitu. Kui arvestada juurde ka praami sõidule kulunud aeg siis veelgi enam, sest 7:40 istud praami ja väljud teises sadamas praamist 7:10

Aga järsku on tegu hoopis üleöö reisiga.

Retsept on siis: keeta kergel tulel ~12 minutit, veetase võiks olla umbes 2cm munast kõrgemal, keetmisel lisada 1 teelusikatäis soodat (“baking soda” – on  vist küpsetuspuler). Aga ise järele proovinud ei ole.

Vaata vidiot:

Continue reading →

Üks filosoofiline lähenemine mida leidub vist ka igal pool, kus suurem hulk rahvast koos. Eriti aga sobib ilmselt suurfirmade mentaliteediga.

There was an important job to be done and Everybody was sure Somebody would do it. Anybody could have done it, but nobody did it. Somebody got angry about that, because it was Everybody’s job. Everybody thought Anybody would do it but nobody realized that Everybody Would not do it. It ended up that Everybody blamed Somebody when Nobody did what Anybody could hava done.